Suvine pillerkaar

Iga vesi jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõkked.
Kuid varsti ojja tahab tagasi, ta oma koju tahab tagasi.

Ma leidsin veest muda. Palju muda. Panin muda endale näole. Kiku tahtis ka. Määrisin ka Kiku näo mudaseks. Siis kujutasime ette, et oleme SPA's. Päris hea oli. Aga haises. Carmen pildistas meid. Ta naeris meie pihta. Ma viskasin Kikut mudaga. Ta viskas mulle muda suhu. Mul hakkas paha. Ma öökisin. Hoidsin edukalt okset tagasi. Mudasõda jätkus. Lõpus leidsime savi ka veepõhjast. Vot see oli alles leid! :)

Kuumad suvepäevad.

Homme lähen jahiga sõitma, jeejee. Ja homme peaks üldse ülitore päev olema. Superilus ilm (Päike paistab, 25 kraadi sooja jne), päev merel, hea seltskond ja meeldiv õhtu Liisa ja Kiisuga. Mida veel tahta eksole? ;D


Tegelikult hakkab vaikselt tunduma, et ma ootan vist nagu augustit juba.. Viimasel ajal mõtlen veidi liiga sageli sellest, et võiks juba Hankosse ära minna ja saaks kõigest sellest siit eemale. Aga samas, ma ju tean, kuidas ma seda kõike ka igatsema hakkan. Oeh, küll elu on ikka keeruline, mitte miski pole must-valge.


Miks on alati nii, et inimene tahab parasjagu seda, mida tal ei ole? Kohutavalt harva juhtub nii, et inimene avastab, et kõik ongi nagu hästi ja AHOI - ma olen õnnelik! :) (Khmm, mingi ülisegane tekst, aga ma ise saan sisust peaaegu et aru :D:D). Aga tegelikult ju on nii. Inimesed, kellel on lokkis juuksed, sirgendavad neid, et saada ometi pulksirgeid juukseid, samas kui sirgete juustega inimesed unistavad lokkis juustest. Kokkuvõttes ongi vist nii, et tahta võib ju lõputult, aga oluline on see, et sa oskaksid väärtustada seda, mis sul on ja ollagi lihtsalt õnnelik... Või ei ?


Baahaahaaaaaaaaaa. Nagu näha, mängib kell oma rolli ning mina peksan segast. Või on see päikesepiste? Täna ma arvasin küll tegelt vahepeal juba, et mul ongi päikesepiste 365 päeva aastas... Hmm, ma armastan liigaastaid, siis saan ühel päeval vaat, et normaalne olla :D No igal juhul, ma olen PEAST SOE... -.- lalala.


Buenos noches (vms.)